jõulukuu almanahh

Pole vastanud täna ühelegi telefonile välja arvatud mu otsese ülemuse oma ja selle numbri tegin ka enne kindlaks kui oma kähiseva jaa sõna ütlesin.... Miks ? Sest ei suuda vastata sõpradele rõõmsa ning vallatu häälega, seda ent ootavad ju kõik... ikka vahvat ja kelmikat vastust.
Ronisin koos teki ja portsu videotega voodisse, et oleks nagu hoopis teises dimensioonis, nutaks ja naeraks südamest kogu valu välja, areneks tubli vaksa maad ja saaks ilusaks , targaks ja heaks jälle...
Avastasin aga enese suureks ehmatuseks, et tegelikult ei aita need mannetud filmid mul midagi unustada ega eluga kiirelt edasi minna. Pole ju võimalik takerduda pisiasjadesse ja totrate naljade üle unustamiseni naerda, kui iga pisiasi meenutab mulle hoopis midagi muud...
Samas polegi tegelikult ju midagi siin muutunud selle väikese aasta jooksul. Kõik on täpselt samamoodi:
*lund ei ole
*kõik ümberringi tatine ja porine nii et ära tahab tappa
*kõik see jalust maha tormav rahvamass selle suure jõulurahu eest...
lihtsalt hinge sööb seest, kui juhtud püsti jääma.
*Kogu see meeletu õgimine enne pühi paar nädalat , pühade ajal ja ilmselt veel mõned nädalad peale selle
tähistamaks ikka suure kuninga sündi... aina seapraad ja verivorst ja hapukapsad ja siis oieldes katsuks end teise kohta veeretada, siis kohe laua taha ja uuele ringile kordudes peost peosse ja päevast õhtusse... ehk siis et sittagi pole muutunud.
Ja muidu on ka kõik nii nagu enne, ühesõnaga kontrolli all või sealt kohe väljumas...kas kõigile päkapikkudele on lõksud välja jagatud ja plaan va kõige vingema kingijagaja, sis pääliku enda seljatamiseks on välja mõeldud? Ja kuidas saab sel aastal lumega, kas ühe suusa jaoks jagub või tuleb salvokelguga porisest mäest alla lasta? Saamaks jõulutunnet, mis sel juhul muidugi tärkab kohe, kui peale alla jõudmist püksitagumikku vaadata, kui hästi läheb, polegi vaja vaadata vaid on tunda...
Miks siis ports inimesi ennast väga valesti tunneb ja on tegelikult sügavalt õnnetu, kuigi peaks olema rõõmupühad? Ei aita siin video ega klaas veini ega ka küünlatuli koos kamina ja muude lõbustustega... mida siis teha kui pole hea koos sõpradega ega ilma, sest puudu on see üks ja ainus, kes suudaks asja parandada...
See kordumatu ei saa aga tulla, sest tema hing igatseb hoopis teist imelist seltsi, aga paraku on imeline ja omalaadne hõivatud kolmanda poole õhkamisega, kas siis kodus või hoopis teises kohas, abiks võibolla et sama video, millega ma proovin oma elu elamisväärseks naerda....