Jumalagajätt

Alati ei ole nii lihtne leida üheseid vastuseid, sest igal asjal on mitte ainult kaks otsa, vaid enamasti on nad hulknurksed. Vaevalt on vaja tallata mööda neid paljusid servi ja kõike mõõta ning kaaluda. Tuleb lihtsalt lasta neil minna- nii nagu nad ise just arvavad... ehkki juhuslikke asju pole- kõik siin ilmas on ette määratud.
Ju siis ongi, ehkki mängu ilu ei suurenda ega vähenda see, et oli kõigest vaid mäng... Samuti ei vähenda see võidu väärtust ega kaotuse kibedust... Enne arvasin, kõikvõimas sõprus kaalub üles kõik muu, ka armastuse... kui see üldse eksisteerib reaalselt. Nüüd tean- pole ei armastust ega sõprust... on vaid mängu ilu... võidab see, kes esimesena kaartidest lahti saab.... reegleid pole.
Ja muide... ma käisin täna lõpuks õues... ei näinud ühtki inimest... ainult tuul ja lörtsised helbed... oli öö ja kõik ümberringi magas... vaikus missugune!!!... Ja inimesed on nii ilusad ja head (eriti kui magavad kodus, hambad seina poole;) )
Me kõik arvame, et oleme ainulaadsed ja kordumatud... jääme kõigile kohe meelde ja mällu... oleme erakordsed- maailm mäletab meid ja me tegusid kaua ja heldinult... meid on terve maailm täis... vat nii ainulaadsed oleme... kel punased juuksed, kel mustad, mõnel sootuks blondid... sama lugu nahavärviga ... ja mitte kellelegi ei lähe korda tegelikult, kes me sellised oleme ja mis asju siia ilma ajama tulime... isegi kui meile naeratatakse ja lahkelt küsitakse, kuidas läks see mäng... kui just võiduga polnud tegemist... ei huvita see tegelikult mitte kedagi.... loeb vaid võit, võit, võit... kaotajast ei hooli keegi... tegelikult ka mitte võitjast, loeb vaid võit... ja see kuidas seda oma huvides ära kasutada... Ma pole mitte ilmaasjata tervet poolteist nädalat kodus nelja seina vahel veetnud... Aga nüüd on sel lõpp...
Mul on üks vahva tuttav naine... pean temast väga lugu... ta on alati olnud tõeline soe päikesekiir vaatamata kõigele, mis ta ümber toimub... Alati naeratus ja soe pilk... Müts maha selle naise ees, kes hoolib ning jaksab ikka veel... monument tuleks talle püstitada, et inimesed teaksid- kunagi elas üks väga hooliv inimene.( muidugi tuleks lisada sõnaraamatutesse selgitus, mis see on ja millisel sajandil teda veel esines ja areaal, kus leiti viimased viited hoolimisest)... Esimesest päevast alates, mil siia blogisse end logisin, on olnud kogu aeg väga palju küsimusi. Kohati, kui kirjutamisega tagasi hoidsin, siis järgneval päeval oli neid kordi rohkem ...
See aeg sai otsa... mul ei ole enam midagi küsida... Sain vastused kõigile oma küsimustele...