ei usu

et miski ilus ja hea kellegi puudutamata jätab... aga see mis kellegi jaoks on ilus ja hea on suhteline... selge on see, et alati tahaks sinna, kus on olnud hea või midagi olulist juhtunud... suhtud teisiti inimesesse, kes on olnud sinu vastu lahke ja eriliselt meeldejääv... ikka kisub tagasi sinna ja selle kellegi juurde...
elus on ikka portsude kaupa valikuid, teeme neid siis vabatahtlikult või sunniviisil... ja alati pole need meie valikud, meie eest valitakse... sina tahaksid väga kellegagi koos olla, aga tema ei taha...
kuidas siis on see sinu valik?
ei olegi... sinu valik on see, kas lepid sellega või ei... ja kui ei lepi, siis kuidas edasi käitud... nii et üks johtub teisest... ilma et sul suuremat õigust selle kõige juures oleks sõna võtta...
elu on liiga lühike selleks, et selle sees kogu aeg õnnetu olla, samas liiga lühike selleks, et seda ilma kalli inimesega koos olemata lihtsalt mööda lasta minna...
aga kui see, keda sina oluliseks pead, sinust midagi ei arva, mis siis edasi...
kuhu ja kellesse või millesse matad oma vastamata kõige hellemad ja õrnemad tunded...
ümbrringi vaadates inimesi on see lihtsalt taibatav...
jõudu teile ja meile, et jaksaks ...

elumured-elurõõmud

vahel on hea, kui midagi su hinge veidi raputab. jaksad asju teisest vinklist vaadata võib olla... samas on kahju, kui lihtsalt mõnest asjast või inimesega suhtlemisest pead loobuma... samas ei saa talle seda pahaks panna... kõige rohkem teevad haiget inimsuhted... ja kõige rohkem teevad ka rõõmu inimsuhted:) nonsenss...

mida tänasele päevale lisada
hale
kole
nutune
tobe
lootusetu

tuhka pähe raputamas

keerulised inimsuhted, rasked olukorrad ja minu kokkukeeratud segadused... ja hea haldjas, kes püüab selle sirgu siluda... täna oli mul tunne kui oleksin väike laps... ehk saab veel kõik korda... on nii halb, kui keegi peab su tehtud või tegemata tegusid siluma.
mul on tõsiselt kahju raisatud ajast... nii enda kui teiste omast... eriti, kui vaatasin mõne inimese punaseid ja väsinud silmi... ja nagu paberist nägu...
"kui ma ei või õnnelik olla, siis vähemalt välja maganud ju võiksin...." oi, kui halvasti end seepärast tunnen...

vahel on nagu tahaksin midagi head...

tagasi ja päris vahva on tulla üle tüki aja... kohe palju selgemad on asjad ning taipad ka seda, mida varem ei mõistnud. tuuletallajad on vee peal.... elupõletajad pole kuhugi kadunud... haiget saajaid on üha rohkem, sest me kõik vajame armastust, ka elupõletajad vajavad seda täpselt samuti kui need, keda põletatakse... liblikad lendavad ikka tule peale, mis siis, et hukka saavad... eriti kurb, kui tõeliselt vahvad inimesed selles leegis hävivad... kuidas see oligi?... ma tean, et see on tobe ja mõttetu ja et see mu hävitab, sest teeb ainult haiget, aga ma ei suuda sellele vastu seista... ja lihtsalt selle pärast, et üks osa lihtsalt ei suuda midagi vastu anda , vaid tahab ainult võtta... teravaid elamusi otsides... sest ei suuda tunda midagi muud, kui soovi järjekordselt võita ja soov kassi-hiire mängu põnevuse järele tekitab hetkeks adrenaliini ja pettekujutluse nagu ...ainus , mis suudab veidikeseks tähelepanu võita... et siis järgmise vallutuse juurde söösta... eriti hea on seda realiseerida oma kurba lugu ja pikka ja kannatusterohket elu kirjeldades...
mängukann on kõige valusam olla... jõudu neile, kes teiste inimeste puhtaid ja siiraid tundeid mõistes nende üle irvitades neid ära kasutavad... ei saa sellest keegi õnnelikumaks, ei kasutatud ega kasutajad...ainus mis jääb, on valu .... ainult et osad suudavad seda tunda, osad mitte...õndsad on need, kes usuvad....
eriti haige, kui tead, et sul on savi aga ikka kasutad teist inimest ja tema siiraid tundeid lihtsalt ära...nö tollele võimaluse andes valida hea ja halva vahel... sa ju tead, et ta ei suuda öelda tunnetele ei... suudaksid tunda ise nii, teaksid seda ka...
ma tean nüüd, miks nii paljudel on valus silmavaade vaatamata naeratavale näole ...
ja kui tsiteerida üht mu tuttavat... "juurdlesin, miks inimesed valetavad... kas selleks, et hoida kallist inimest haiget saamast, sest mida ei tea, ei tee haiget... või hoopis seepärast, et savi.... nüüd tean, et valetatakse sellele ja varjatakse selle eest, kellest savi..."
ehhki nii hea on endale sisendada ja seda uskuda, et hoolimisest valetatakse, on see kahjuks siiski vastupidi... valetatakse ikka sellele, kellest vahet pole ja kes laseb ennast ära kasutatada just nende suurte tunnete pärast, mida ärakasutaja suhtes tunneb ja mis teevad silmist pimedaks, kõrvust kurdiks ja peast juhmiks...

muinasjutt

Pole leidnud põhjust siia midagi lisada... üks mu tuttav ütleb ikka, et kui vähegi saad, ära kirjuta:) olen saanud jah... elu on olnud ilus ja kirju nagu hernes ehk nagu mu vahva tuttav ütleb, et elu on lill:)... selle tuttavaga seoses.... ta noor kolleeg oli väga ehmunud kuuldes teistelt töökaaslastelt, et naisel kaks last... ta olla arvanud, et vanust veel vähe sellel naisel ja kuna naine nii hea välja nägevat, ei arvanud ta , et too võiks olla üldse sünnitanud... pealegi see naisrahvas alati nii lõbus ja naerev ning naljatav, et sellist vanust, mis lõpuks välja koorus, ei saavat noore piiga arvates kuidagi kõne alla tullagi... ja veel naljakamaks tegi asja see, et tuttav võttis kõne ja mõne minuti möödudes seisis üks ta lastest, siis pea 20 aastane poeg uksel, öeldes:" emme, tule koju...." millalgi väiksena olla see nii juhtunud mingil üritusel, kuhu pisi-poja emmele keset ööd järgi marssinud... päris koomiline oli muidugi selle noore piiga nägu ja reaktsiooni jälgida kõrvalt...:D ... väga armas igatahes nii lugu kui see pikk poja, kes ilmselgelt oma emmest väga hoolib ja ka emme jaoks on ta üks kõige olulisem inimene maailmas, sest teine laps on veel, nimelt tütar... siis kaks kõige olulisemat, mille nimel elada ja kelle üle väga uhke olla, tuttava sõnul tema kõige suurem ja õnnestunum projekt elus- tema lapsed.... on teil midagi vastu panna?:P minul ei ole, kahjuks veel.... ehk kunagi saan ka mina nii öelda, kuigi pisut hiljaks olen jäänud... võimatuid asju polevat, need võtvat lihtsalt vähe rohkem aega..., teab minu optmistlik tuttav... ta muide seletas lahti ka selle, mis on optimisti ja pessimisti vahe....pikk jutt ja kuna kõik seda teame, siis jätan selle vahele... mulle meeldis tema seletus resultaadi kohta... ehkki pessimistil on alati õigus, on optimisti elu see-eest palju rõõmsam ja huvitavam ja helgem..., siis väga positiivne:)