Kord üksi teel ma kõndisin
mu´s naerupäike säras.
Siis tulid sina lõhkusid
mu päikse lihtsalt ära.
Vist keegi ütles vanasti,
et õnne toovad killud.
Mu teele üsna ohtrasti
sa neid nüüd maha pillud.
Kuid õnne meis ei tärganud.
Mis tuli oli valu,
sest seda sa ei märganud,
et kõnnin paljajalu.
Kahjuks ei ole see minu enda vaimuüllitis, vaid see on laenatud ande puhas mahavuhkimine.
Pole väga kindel autoris, mu meelest Baturin(uurin selle lähiajal välja;))
18. dets 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar