Olen suutnud olla terve päev otsa raamatuga. Ei mitte juturaamatuga, sest see trikk pole senini vilja kandnud... proovisin siis erialasega. Algul hambad ristis... aga ma sundisin ennast takka, et mitte jälle lasta valedel mõtetel pähe tiirlema tulla... Ei olnud kasu, ei olnud... ei saa ju peas tiirlevaid mõtetuid mõtteid sealt kaikaga välja peksta ... kahjuks. Peaaegu kogu aeg läks sellele, et katsusin ohjata oma mõttemaailma, sellega toime tulemata...
Ei tea, mis edasi... no kaua see ometi kestab... ja kohe on pühad ja sugulased ja sõbrad ootavad... aga mina ei saa kuidagi üle oma lävepakugi astutud... Ja silmad on kogu aeg nagu kutsikal... niisked...
22. dets 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
![Kummardan Su ees](<a href="http://blog.tr.ee/"><img src="http://blog.tr.ee/logod/5.png" alt="Blog.tr.ee" border="0" /></a>)
2 kommentaari:
Mõtteid on nii raske suunata, lootusetu on üritada mõelda millelegi muule.
Pühade ajal on veel eriti kurblik olla, sest siis tahaks just eriti kalli inimese kaissu... siis alles oleks õige pühade meeleolu...
Jah... ma ei osanud isegi hullemas õudusunenäos ettekujutada sellist püha nagu mul nüüd käes on...
Postita kommentaar