veidrate mõtete sees...

Selle nädalavahetuse sündmuste üle mõeldes ja meenutades jõudsin väga kummaliste küsimusteni. Mul on üks tuttav naine, kes ei näe üldse nii vana välja kui tegelikult elatud aastaid. Pakuks talle neid lausa kümmekond vähem... Kui juurde arvestada veel tema vitaalsus ja energia, siis pole imestada kui mina, oluliselt temast vanuseliselt vähem ilmas elanud, olin varem ta peale tõsiselt kade sisimas... ta saab alati rahva populaarsuse ja poolehoiu, suudab neid enda soovi järele ohjata ja kuulama panna, vähe sellest- ka tegutsema panna...
Sel nädalavahetusel tekkis mul kiirete sündmuste keerises esmakordselt mõte, et see ehk alati polegi õnn. Vahel võivad olukorrad ja sündmused meist mitte olenevatel põhjustel lihtsalt meie vastu pöörduda... ja vahel ei ole me selle kõige vastu kaitstud, mis siis toimuma hakkab...
Kuigi seda on loetud ja teatud, et nii võib juhtuda, on teine asi seda konkreetselt ise näha ja selle sees olla... Alles siis tajud, kui kohutav see tegelikult on...
Esimest korda tekkis mulle uitmõte, et võib olla pealtnäha õnnelikud inimesed polegi seda alati... ehk on see lihtsalt hästi hoitud mask teiste ees... Ikkagi imetlen selliseid inimesi, kes suudavad jätta muljet... vaatamata kõigele...
Tahaks lihtsalt öelda, kas paar head sõna ja teha midagi, mis suudaks kõike jälle heaks pöörata... Miks ma küll ei võiks olla keegi, kel selleks võim... või tunda kedagi sellist, kes seda suudab... siis ma paluks teda hoida ja kaitsta inimest, kes täiesti erakordne ja imeline ja on väga vahva teda isiklikult tunda... ning ta õnnelikuks teha... sest tema on nii paljusid õnnelikuks ja rõõmsaks teinud...
Palju õnne kõigile, kes saavad teda oma sõbraks lugeda ja ise talle sõber olla...