kokkuvõteks

Päris vahva ja väsitav nädalalõpp on nüüd peaaegu otsa saanud. Homne päev veel taastumiseks ja välja puhkamiseks ning läinud ta ongi... Palju muljeid ja erinevaid inimesi. Samas olen ühe erilise elamuse võrra rikkam. Tean, kes palju teeb, see palju jõuab... ja teeb kõike eranditult hästi- nüüd see de facto veelkordselt kinnitust leidnud. Igiliikur...
Lihtsalt kaks küsimust-
Kuidas ja kuskohast selleks kõigeks jõudu ammutada?
Millega see kõik lõpeb?
Tean, et minul sellist lõpematut energiaallikat pole, kui ma ei avasta imelist ja salajast peidupaika, kus see varjul.
Inimestest on vahel raske aru saada... tundub, et juba hakkad taipama ja siis korraga.. nagu mu tuttav... andis hinnalise eseme tänaval lihtsalt esimesele ette juhtuvale inimesele ja soovis talle õnne... minu küsivale pilgule vastas üle õla naeratades, et iga päev tuleb kellelegi rõõmu valmistada ja vähemalt üks heategu teha- temal hädasti plusspunkti tarvis aga tollel olevat seda just siin ja praegu tarvis ... See meesterahvas jäi ikka jupiks ajaks meile lolli näoga järele vahtima, siis jooksis ise ka... tahtis teada, mille eest ja kas ta võiks saada teada vähemalt kinkija nime ja telefoni nr ja nii edasi... mu tuttav vaatas talle naeratades korraks otsa vastates, et Õnneinglite heategevusprogramm seda õnneks ei lubavat ning kõndis edasi....naeratus ikka näol...