pisut positiivsust abiks

Hommikust saati pisut ärevil olnud, nüüd lõpuks on see möödas.... Ja tegelikult polnudki ju midagi põdeda põhjust. Lihtsalt pelgasin midagi ise ära rikkuda ja kartsin sisimas, et lõhun oma mõtetu targutamisega võimaluse edaspidi olla arvatud paljude toetajate ridadesse... Ilmaasjata pelgasin, sest mõned inimesed pole lihtsalt pealtnäha vahvad, vaid nad ongi otsast lõpuni ja seest üleni ka sellised... Tahtsin väga manitseda teda ennast hoidma... aga läks hoopis nii, et rääkisin liiga palju endast... sisimas loodan, et teda ära ei tüüdanud... aga väga positiivne tunne on sellest kõigest hinges... ja tutvusin veel ühe toreda inimesega... Igati positiivne päeva lõpp... aga hinges on ikka segadus...pisut. Tegelikult tahtsin ju jõuda selleni, et võtan oma julguse kokku ja proovin jutu juhtida teemasse, mis viitaks oma tervise säästmisele mõnede inimeste puhul... mul on tunne, et keegi pole seda temaga veel jutuks võtnud... aga peaks... ei jõudnud ... ei teagi, kas puudu jäi julgusest või hoopis pealehakkamisest... samuti ei tea, kas saan uue võimaluse selliseks vestluseks ... Ometi teades, et tal on muresid eneselgi palju ja ta peaks oma jõudu säästma, lisasin ma veel oma hädaldamise ka talle turja... Aga vaatamata kõigele oli lõbus ja hingel sai kergem... siis minu hingel- egoistlik minust...