unine hommik

Väljas on tuul vaibunud ja jätkuv niiske ja vesine hommik on esmapilgul üsna troostitu... täpselt selline nagu ma ise ennast hetkel tunnen...uni on läinud aga väsimus kiusab ... ei viitsi, ei taha, ei jaksa... hoopis mõtted kiusavad ja mure ühe inimese pärast... kui väga tahakski midagi teha, siis see pole kahjuks minu võimuses... otsisin välja psühholoogia-alase kirjanduse ja sellest lähtuvalt tegin ühe väga trastilise sammu... loodan, et ehk suudab see siiski muuta maailma.... mitte minu, vaid kellegi teise...
ei suuda ette kujutadagi, et hakkaksin praegu koristama või kokkama... isegi istumisega on tõsine tegu...
Ei või olla- päike tuli välja... tean kedagi, kelle see rõõmsaks teeb...