pikad päevad on veel ees

On täiesti nõme, et väljas pole ei talv ega kevad. Tean kedagi, keda see täiega närvi ajab. Ta on nõus mis iganes variandiga peaasi, et paistaks päike. Külmakraadid ega muu seal juures ei lugevat, ainult päike... Ei imesta, ta on ise ka päike... siis loogiline, et töötab päikesepatareidega.
Tahaks siia kirjutada nagu üks väike piiga talle joonistatud kaarti üle andes ütles:"Kui suureks saan , hakkan Sinu moodi..." armas... selliste sõnade pärast tasub raskusi trotsida... Ühinen eelkirjutatud fraasiga... mitte et kasvu poolest... olen temast tunduvalt suurem ja tugevam tükk... tahaksin olla muus osas väga tema sarnane... suuta suhtuda maailma sama tolerantselt, jaksata särada kogu aeg, olla vahetu ja vahva iga tema ümber oleva isiku suhtes, olenemata nende vanusest, vahet pole- suured ja vanad või lapsed... Olen nüüdseks terve valiku, mis võimalik ja ka nende reaktsioonid ära näinud:D ... Kõik see hakkab ka mulle suhteliselt lihtsalt külge, maneerid ja tekst... Inimene hakkab matkima alateadlikult seda, kes talle meeldib või eeskujuks on...lihtsalt minu puhul on see väljund hale paroodia, kahjuks ....väga mulle meeldib tema naer kuigi ta ise väidab, et seda kuidas ta päris enda naer kõlab, ei mäleta, sest hakkavat alati naerma seda naeru, mis talle väga närvidele käib... ja siis iga nädal leidvat endale uue ja eelmisest tobedama variandi... See, mida mina kuulsin, oli nagu kelluke... väga armas... ja ma olen seda kuulnud mitu nädalat...
Jõudu talle... tean ta headelt sõpradelt, et tal väga rasked ajad.... ei usu et siia satub lugema, aga kirjutan oma parimad soovid ikkagi talle... Tean, et ta tuleb ka sellest välja... iseasi, millise hinnaga... hoian kõvasti pöialt, et hästi kõik läheks hästi...