See on reede... viies nädalapäev...

Ilusast talvisest valgest värvist on jäänud ainult poolde säärde loksuv plöga... kahju... aga see-eest oli igati ilusat päikesepaistet enne, kui tõeline kole selle kauni rikkus... nüüd on nagu meie kliimavöötmes alati... lihtsalt "parasmeileilm" nagu parasvöötmele kohane... Oleksin heameelega õues kolanud aga plärtsu sees ei tahtnud... kahju... kuskohast siis hunnik pealehakkamist ammutatakse ja tõeliselt palju energiat, mida rahvale positiivselt laiali jagatakse... hmmm... tuleb ilmselt unetu öö... saaks ometi veidi nõugi... nii raske on minna ja täita kellegi teise jäetud tühja kohta... aga veel võimatum on seda sellise tegija järel täita... väga suure vastutuse koorem surub ligi maad... lihtsalt latt on nii kõrgel, et lausa piinlik on teades juba ette, et see pole isegi mitte hale vari... ja enesekindlusega on kah väga nadisti... nüüd saan täiega aru, milline moraalne vastutus see tegelikult on, füüsilisest rääkimatagi...