haigusega maadeldes

Proovisin täna olla raudnael ja haigest peast olulisi edasilükkamatuid asju ajada... õudne, ma ei saa aru, kuidas inimesed seda suudavad... see on täiesti võimatu seisund... pea nagu vatist ja kõik liikmed tinarasked... aga õues kevad ja mõned säravad sajaga.. kadedaks teevad... tahan ka ... terveks- puhtaks- säravaks... ja homme peaksin ka tegus ja toimekas olema... ei kujuta ette, kuidas sellega hakkama saan... ja kui ma veel meenutan siin teatud konkreetset inimest, siis tõeline saamatu tunne on... kuidas mõned jaksavad ja suudavad mängeldes kõike teha... isegi laulda ja öö läbi pilli mängida...
aga minul on istuminegi tõeline ettevõtmine ja millegist arusaamine on väga keeruline... nagu hiinlaste keskele oleks äkki sattunud, kui tsiteerida tänast väga kokkuvõtvat mitu korda teemast läbi jooksnud konstanteeringut... ja seekord ma sain aru küll, mida ta sellega mõtles... isegi, miks ta nii mõtles... kõik pole siis vist veel kadunud...