ehmatus elust enesest...

on jälle imeilus hommik, kuigi enamuse sellest maha maganud... siis päev... aga unele sai ju ka alles kell pool seitse ... seepärast pole põhjust ka end süüdi tunda(on see vabandus?):D igatahes sündmustest kirju ööpäeva järel pole mingit vajadust end süüdi tunda... lihtsalt kahju, et ei läinud nii nagu plaanitud... tahtsime teha üllatuspidu nagu ameerika filmis... koookide, rooside, külalistega, esinejatega( nimelt olime paarile tema meile teadaolevale meelistegijale augu pähe rääkinud, et nad ülla eesmärgi nimel teeks mõne loo) sellega polnud üldse probleemi, sest see rahvas hoiab ühte;)... aga probleem tekkis sealt , kus me seda oodata ega arvestada ei osanud... peasüüdlane ise ei reageerinud mitte ühelegi kõnele... ürituse aeg muudkui lähenes... lõpuks tuli meie saadetud sõnumitevirnale vastus- "rohkem hingee..umist ma täna endale ei luba... tänud teile kutse eest ja minu lugupidamine "- misiganes selle taga oli... kes teeks sellisel päeval midagi niisugust, mis inimese endast välja viib... või vastupidi... sügavale endasse peidab, kedagi sinna lubamast... olles vahepeal illegaalseid vahendeid kasutanud selgus, et pole teda ka tööl- vaba päev... hmm ... lõpuks selgus, et sisustab musikaalselt oma saatusekaaslase seltskonna õhtut... mõeldud tehtud;)... olime ju nii ehk nii terve päeva sinna alla sättinud, ega kavatsenudki alla anda... kui üllatus siis üllatus...

tabas see aga hoopis meid...