kärtspunane

vaatamata kenadele ilmadele pole ma veel päris terve... nädalavahetuse pidasin siiski kenasti vastu... no mitte päris... ei jaksanud ... öist tralli ei jaksanud vastu pidada... pealegi polnud minul seal muud teha, kui ainult vaadata, kuidas rahvas möllab ja kaks inimest teevad oma tööd selle nimel...
päev oli põnev, hariv ja huvitav... kellel siis tarkus mööda külge maha jookseks, pealegi kui seda nii kaasakiskuvalt ja rõõmsalt tehakse... ja polnud keeruline ju eeskõnelejat jälgida... teema pakkus põnevust küllaga... saab ka igavad asjad kergeks ja naljakaks rääkida... pealegi kui järg kippus käest minema, oli vaja ainult punast laiku, siis rääkijat vaadata... pisike punane päike:)
kuulsin korraks enne seminari algust kahe inimese jutukatket... õigemini üks oli väga vait ... "... haiget hinge kohustuste koormaga ei ravi... see ei aita vaid hävitab... " ja lisaks soovitus kuhugi sõita maailmast välja, kas üksinda või koos hea sõbraga... kasvõi rääkija endaga või ta võib mõneks päevaks pakkuda peatuseks oma metsaonni... või turismitalu... mida iganes...
aga päev oli imeline ja põnev umbes 50-60 inimesele ... ja mina nende seas... ja siis kõik, kes kuhu... ühele meie seast jätkus tööpäev varase hommikutunnini... kärtspunane jäi minust särama, kui ma enda järel pidumaja ukse vaikselt kinni lasin... hüvasti tartumaa selleks korraks...