veider maailm

ja veidrad inimesed sees... annaks mulle keegi arusaamist inimestest... täna siin, homme seal.. esteks üks jutt, siis hoopis teine tegu... ja ikka kõik suu ammuli vaatavad ainult teda... olen kade?... ei ole... olen nõutu... ei saa aru... isegi kui ta ei näe just parim välja nagu alati... isegi kui ta pole eriliselt riides... lihtsalt teksad ja pusa... isegi kui ta pole sätitud nagu alati viimase peal ... isegi kui ta pole sama vahva nagu alati... ikka naerdakse ta teravate naljade üle ja ikka on tema seltskonnas A ja O... ikka hoolitakse temast, tuuakse sületäite kaupa lilli... ikka käib tants ümber aurukatla... ja ikka tegelikult oli tartu avastamine minu jaoks päris põnev... sain huvitavaid fakte ja naljakaid legende kuulda... hämmastav, kui lahedalt oskab inimene rääkida, et ennast kuulama panna mitte midagi tehes, häälest ära olles... lahke sõbralik naeratav hooliv... vahva naine, ausalt... ja ta ise ütles, et tegelikult on ta tõeliselt igav:D ... päris naljakas, mul pole iial nii lõbus olnud, kui need mõned kuud, kui teda tunnen... ja veel...ma sain endale kasutada tema arvuti... kuniks minu enda oma remondist tagasi... et kes siis selliste ilmadega tööd teeb:D... see aeg, siis kevad, on mõnulemiseks ... nii lahke temast:D... kallis arvuti ju ikkagi... nii palju tuttavaid ja tore pühapäevane grill vaatamata unetule ööle... kõige suurem hämmastus oli, kui ta äkki seisis uksel... laupäeva õhtul... olles öelnud kindlalt, et ei tule... ja seal nad seisid... sõbrad tõid ta õnneks ära... head sõbrad ju... terve autotäis naeru ja nalja ja rõõmsaid sõpru... vaatamata sellele , et hääl oli alul hirmsasti kinni, pani ta särama terve saalitäie rahvast, oma partneri kaasa arvatud... õhtu sai lõpuks ometi hoo sisse ...ja see lõputu energia... kuskohast see ometi võetakse.... naer, see nakatav naer... ja see lõppematu ulakus, igas väikeses asjas krutsi... nagu Pipi... armas... aga vahva nädalavahetus oli , nalja naeru ja palju vahvaid inimesi... ja tartu , tõesti heade mõtete linn... me tuleme siia veel tagasi... alt ära tartu... kui tsiteerida eeskõnelejat:D... olen millalgi mõelnud, et ta on nagu siil sügisel... kõik jääb ta okaste külge kinni, seal kus läbi läheb, lihtsalt kergelt ja mängides, ikka tööpakkumisi rodus... kõikjale oodatud... kui ma suudaksin tema vanuses samasugune olla vaid... tegelikult tahaksin juba praegu olla märgatud aga veel rohkem teha sama tulemuslikult tööd ... ja vaatamata sellele , et kõik tundub eemalt nagu mäng, tean, et seal on tõsine töö taga... olen teda töötamas näinud ja seda omal nahal kogenud... ei ole kerge neil, kes temaga koos tööd teevad... katsu välguga sammu pidada... aga asjal on tulemus :D... tahaksin väga uskuda ta sõnu... "kulla tüdruk, vaata vaid ringi... maailm teeb sulle silma, vali ainult välja... ära keela endale seda kõike, sest elu ongi vaid mäng... "ma ei tea paremat lohutajat ja uutele tegudele innustajat:D... ja kui seda kõike kuulata ja uskuda, jääb meie kohtumine peagi väga põgusaks... ja aegade taha... pöörane otsus... aga arvan, et oleksin samuti otsustanud... seda enam , et lapsed suured ja toetavad teda igati... häid pakkumisi tehakse vaid parimatele... jääb vaid loota, et ehk kunagi... parim viis selleks, proovige ka sellist portsu positiivsust kiirata, lahkel pilgul maailma soojendada ja kõike ja kõiki enda ümber märgata... sain alles nüüd aru, et tõeline hea on olla sellel, kellest tema päriselt hoolib... temast hoolivad ju kõik:D... päikest teile