kuidas ma sügist avastasin

laupäevaõhtune üritus viis lõunapoole eestisse ja pühapäeva otsustasime veeta viljandimaal ühel kindlal põhjusel... reis eesmärki küll ei täitnud,ootamatult aga saime toreda muusikalise kogemuse ja loodus oli me vastu ka vist kompensatsiooniks väga armuline...
rabas on sügis väga ilus...vaikne... sügis oma kõikvõimalikes värvikombinatsiooides... päike pole vist sel suvel nii soe olnudki, kui sel pühapäeval... pidin vativammuse kiht-kihilt maha koorima... :D
lehed puudel on juba kirjud, maapinnal kohati kirev vaip... sellisena on tõesti ilus see aastaaeg...
rõõmsavärviline hoopis... kuigi see on looduse hääbumine... linnud juba parvedesse kogunemas...
eestisse saabumisest saati on olnud selline armas ja nostalgiline... hea kaaslasi kohata ... ehkki tundusid veidi nukrad... mõni asi on ju jätkuvalt muutuseta... ... A. lause rabast väljudes painab mind siiani... ja tal vist on õigus...
enne eestist lahkumist oli mul väga vahva hommikukohvi kaaslane... temaga rääkides sai kõik nagu lihtsaks ja selgeks... selgitas ja seletas loomariigist ohtralt näiteid tuues musta valgeks ja valge värviliseks... see oli väga abiks sel hetkel... kuigi kohvile kutsuma tuli ta ju kedagi teist...
üllatav kui suur on inimese mõju- eesmärk pühitseb abinõu:D... ehkki olin endale tõotanud, et ei anna seda tel nr, suutis ta selle siiski saada... kõneosavus? mitte ainult... tarkus ... osavõtlikus... abivalmidus... asjatundlikkus... jne... siiski oli kurb kuulda täna, et siini pole see loodetud tulemust andnud...
petsin end lootusega, et ehk lõpuks ... võib olla tegin hoopis vea... homme taas asjalikuks... ehk selgub midagi positiivset ... ei kujuta ette, mis saab muidu kuu lõpus...