sügaval sügises...

aeg veereb kiirelt ja mina tema kannul...ei jõua midagi, kõik on pooleli ja uued ülesanded aina trügivad peale..kohe on uus nädalavahetus... eelmine oli põnev, samas väsitav... ports harivat infot...uusi huvitavaid tutvusi... ja kõige tipuks tore muusikaelamus... omapärase väljanägemisega musikaalne üksus, kus kõik kerges nihkes... blond naine basskitraga, tõmmu neidis klahvidel, mees soolokitarril,teine kõikvõimalikel -suupill, flööt, saksofon jne ja veel üks naine... blondiin trummidel... kõik ilusad noored inimesed, põnevalt riides, trummitüdrukul oli lisaks riietusele omapärane näomaaling...üks näopool nagu nutaks, teine naeraks... aga sobitus suurepäraselt bändi stiili... ja kõik peale trummitüdruku laulsid... minu jaoks oli miskipärast pisut häiriv, et trummar ei laulnud... tavaliselt laulavad nad kasvõi lihtsalt taustas... temal aga suu üldse isegi ei liikunud... lihtsalt statsionaarselt naeratusest kõrvuni... samas repertuaar oli kaasakiskuv ja nauditav... pillid vahetusid ning solistid samuti... laulud... rütmilised ja lõbusad, kurvad ja hingekriipivad... aga bänd ise kirgas positiivsust ja energiat... üle pika aja väga tore kultuurikogemus... mitu päeva möödas aga ikka veel meloodiad kõrvus... ja positiivsus hinges... läbi värviliste krabisevate lehtede on niiviisi mõnus astuda...
päikest meile...