24. okt 2008

neljapäev...poissmeesteõhtu :)

kalapäev?...
tõeliselt kiire ja töine... minusugusele raske...lausa väga vaevaline... õnneks päästis õhtune kultuuriaken õhtuga koos kogu päeva...
pool nädalavahetuse bändist esindamas eesti folkloori???naljakas kuulda inglisekeelseid n. ö. eesti rahvalaule...keegi kolleegidest teadis täpselt, et enamus eesti pärimusmuusikast ongi pärit erinevate rahvaste varasalvest... ikka veider... viis nii tuttav... sõnad nii kummalised...ja üldse mitte eesti keel...
oli väga hingesoojendav... eriti see meie variandis vist " õrnpunased purjed" aga inglise keeles mingi "red sails in the sunset" või nt "some broken hearth never mend" ... see pole küll rahvalaul, pigem meil tuntud kui "must kohv" aga lihtsalt armas hingekosutav country ... või nt" I belive in love" isegi ei mäleta, kuidas kõlab selle eestikeelne variant... hämmastav kui kergelt ja samas hingeminevalt saab selle lihtsate vahenditega ette kanda... no uskumatu... tahtsin seda nii väga jagada... siis oma positiivset emotsiooni... pole mitte kellegagi... kõik põgenevad poolelt sõnalt... isegi messaris... aeg raske? ... nii raske , et ei kannata suhelda? või ei taha?
  • kuu on vist mingis raskes seisus... suhted on keerulised... vaheajal jalutasin mööda koridori, mis viis valesse kohta... tõmmu mees rääkis puhtas eesti keeles , kuidas edasi lükkamine on mõttetu, sest iga algus on raske ja kui ei proovi, ei saa iial teada, mis saab edasi... parem alustada kohe... ja et kui nad poleks juba aastaid tuttavad, arvaks ta et tegemist on argpüksiga... allaandjaga... jne... vastust ei järgnenud... vähemalt ma ei kuulnud... sain aru, et see pole minu kõrvadele... tagasi hiilides tuli mulle vastu tõmmu klahvimängija... järgnev poolaeg oli jätkuvalt kaunis hingele ja kõrvale... silmast rääkimata... tõmmu mees ja tõmmu naine esitasid kauneid duette... ikka kahekesi... blondiin vaid tümistas bongodel... aga see kõik oli ilus... väga...
veider... mulle meenus ühest blogist paranoia kohta üht-teist... kuuseis...?
tabasin end praegu totralt mõttelt... mitu tundi ma suudaks bongosid mängida laval... näol särav naeratus nagu polekski see raske töö? ... näolihased krambis ?... kui kiirelt?

edit: kas pool nägu naerab, pool nägu nutab ehk polegi vaid pelgalt dekoratsioon?
paranoia?... ma ju räägin... kuuseis...

Kommentaare ei ole: