hetke uitmõtted...

taas nädalavahetus... aeg läheb nii kiirelt... veel pole mu abimees parandusest tagasi ja kogu elu on väga raskendatud... peale selle tubli tükk närvipinget, sest kõik asjad olid kuni viimse hetkeni paika panemata... oluline inimene täiesti kadunud, kes asja koordineerimise taktikeppi pidi hoidma... tean nüüd, et tal selleks oma väga tõsine põhjus... vaatamata sellele, et ei tea kuidas ja mismoodi tal on hetkeseis, kuid selle kõige kõrvalt suutis ta teha oma olulise töö ja saata selle M. meilile... tänud ja lugupidamine inimese kohusetundele ja töövõimele...
kuna ta ei ole andnud mingit teavet, kuidas tema hetkeolukord...
soovin lihtsalt nii nagu ta ise M-le saadetud jõulusõnumis soovis... loodan väga, et tal on oma kaitseingel või mitu... sest muidu ei suudaks küll keegi seda kõike üle elada, mis teda viimase poole aasta jooksul on tabanud... " kõik kaitseinglid istugu ta maja ette maha ja valvaku seal hoolega, et tal ei sünniks paha"...