Istun suure kontorilaua taga tilluke sülekas ees ja ei tea, mis oleks õige... kas teha suuri otsuseid, muuta oma elu või lihtsalt lasta asjadel minna... vahel võivad mõned teiste inimeste otsused valusalt ka enda elu puudutada... hullem muidugi, kui need tulevad äkki ja on väga radikaalsed...
inimesed on mõistetamatud olendid... ometi igal asjal on oma põhjus... kuigi ma seda ei tea, võin siiski aimata... selliseid samme ei võeta ette iseendast lähtudes... impulss on väljapoolt ja see on inimese enesekaitserefleks... omakorda tähendab see teiste asjasse puutuvate inimeste otsuseid... kas poolt või vastu... kui tugev peab olema, et iseendaga ja ümbritsevaga hakkama saada? ja milles see tugevus õieti seisnebki... kes selle üle otsustab?
17. juuni 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
![Kummardan Su ees](<a href="http://blog.tr.ee/"><img src="http://blog.tr.ee/logod/5.png" alt="Blog.tr.ee" border="0" /></a>)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar